Tere!

Kirjutan siis selle tagasituleku tee ära, et ema rahul oleks. :D

Saime siis auto müüdud ja piletid ostetud. (Nende piletite otsimine oli ikka niiiii vaevaline töö. meil oli vaja superodavaid ja neid ei olnud niimoodi viimasel hetkel üldse saada.) Aga saime suure vaevaga ostetud. (Minul oli vahepeal konto kinni läinud, aparaat sõi kaadi ära, kellelgi teisel polnud ka avatud eesti kaarti, lõpuks saime pika jamamisega ikkagi mu konto lahti ja leidsime kaardi ka mida kasutada).
Ville viis meid õhtul lennujaama, passisime seal, vahetasime raha (kus meile anti vale raha, which was nice). Kuala Lumpuri lennust ei mäleta midagi enam, maha tulles avastasime, et bussid enam ei käi ja taksoraha meil pole, which was also nice. Õnneks mingi täiesti suvaline mees oma eraautoga viis meid lennujaama ära. Ma küll kartsin, et ta viib meid metsa ja tapab meid, aga that was not the case. Seal oli öö ja terve taevas oli äikest täis kogu aeg, aga ühtegi mürinat ei kostnud, väga kahtlane.
Järgmine vahepeatus oli... Sri Lankal. Seal müüdi palju teed lennujaamas. Rohkem midagi erilist ei mäleta.
Siis jõudsime Londonisse, tuli välja, et meie raha ei kehti ja meil polnud õrna aimugi kuidas lennujaama saada (pidime lennujaamasid vahetama). Proovisime poodides ja isegi politseiga rääkisima aga keegi ei saanud/polnud nõus meid aitama. Lõpuks Raki ütles, et proovime lihtsalt ja mingi ime läbi saime selle raha eest bussi, vedas meil. Hea, et üldse bussi ikka leidsime, kuna rong oli ikka kõvasti kallim ja nii palju meil raha polnud... see oli päris stressirikas. :D
Londonis pidime siis terve öö passima... Ja lõpuks Ryanairi peale, kus ma olin nii kindel et me ei saa oma pagasiga läbi ja ilgelt põdesin, aga me ei pidanud neid sinna raami sisse panema ja saime läbi, mul oli niiiii hea meel selle üle. Ja siis jõudsimegi KOJUUU! Lennujaamas saime kontserti, kiluvõileiba, siidrit ja õlut mis oli mõnus. Siis käisime poes, võtsin head ja paremat mis ma igatsesin ja siis läksin Lakayga sõitma. :) Vot nii. Tsau.